Kuidas teha Time-Lapse videot?

Mis asi see Time-Lapse üldse on?

Time-lapse on videoklipp, kus näidatakse pika aja vältel toimunut lühikese aja jooksul ning seda vaates tundub, et keegi oleks justkui videoklipi kordades kiiremini käima pannud. Päris nii see ei ole -Vikipeedia definitsiooni kohaselt on time-lapse siiski fotograafia vorm, seetõttu oleks patt kiirendatud videot time-lapse’iks lugeda. Samuti saame Vikipeedia abil teada, et esimene time-lapse tehti juba 1878. aastal. See on olnud hämmastavalt kiire areng, kui arvestada seda, et esimene teadaolev foto tehti 1820-ndate keskpaigas ja selle foto säriaeg oli 8 tundi!Time-lapse on videoklipp, kus näidatakse pika aja vältel toimunut lühikese aja jooksul ning seda vaates tundub, et keegi oleks justkui videoklipi kordades kiiremini käima pannud. Päris nii see ei ole -Vikipeedia definitsiooni kohaselt on time-lapse siiski fotograafia vorm, seetõttu oleks patt kiirendatud videot time-lapse’iks lugeda. Samuti saame Vikipeedia abil teada, et esimene time-lapse tehti juba 1878. aastal. See on olnud hämmastavalt kiire areng, kui arvestada seda, et esimene teadaolev foto tehti 1820-ndate keskpaigas ja selle foto säriaeg oli 8 tundi!

Aga aitab ajaloost ja asume asja kallale!

Mida mul selleks vaja on ja mida ma teadma pean?

Loomulikult läheb time-lapse video tegemiseks vaja kaamerat, aga kindlasti läheb vaja veel statiivi, kannatust ning meeletus koguses vaba aega. Hea/sujuva time-lapse jaoks oleks vaja teha vähemalt 30 kaadrit ühe sekundi video kohta. 10 sekundit vajab juba 300 kaadrit ja 20 sekundit 600 kaadrit. Mina ise teen 60 kaadrit sekundi kohta, sest siis tuleb videos sujuvam ja kiirem liikumine.
NB! Kõikide järgnevate arvutuste juures lähtun ma öösel pildistamisest

Planeerimine

Nii nagu iga pildistamine algab planeerimisest, tuleb ka siin omajagu eeltööd teha! Kõigepealt peaksid välja mõtlema, kui pikka lõpptulemust Sa tahad. Seejärel peaksid sa välja arvutama mitu kaadrit selleks vaja läheb. Kui see juba teada, siis arvuta välja ka aeg, mis kulub Sul nende kaadrite tegemiseks.

Näiteks 20 sekundilise time-lapse jaoks:
600(kaadrit)x(10(Säriaeg)+2(aeg kahe särituse vahel))= 7200 sekundit/60=120minutit

Ehk siis kahekümne sekundilise video jaoks on vaja Sul kaks tundi vaba aega, et saada piisav arv kaadreid.

Mõni kord on meil aga ette antud 2 ajalist mõõdet.
Näiteks tahame lõpptulemuseks saada 20 sekundilist videot, aga selles videos peab olema nelja tunni vältel toimuv. Siis ei ole meil mõtet kaamerat, akut ega mälukaarti kulutada vaid lähtume sellisest arvutusest:
(4(tundi)x360)-(600(kaadrit)x10(Säriaeg))=8400 sekundit see on see aeg mis meil jääb säritamisest üle ja see tuleks nüüd võrdselt kaadrite vahele ära jagada!
8400(säritusest üle jäänud aeg)/600(kaadrit)=14 sekundit
Ehk siis nelja tunni mahutamiseks kahekümne sekundilise lõpptulemuse sisse, peame 10 sekundiliste särituste vahele jätma 14 sekundit vaba aega!

Ok, matemaatika tund sai läbi!

Kuidas kaamerat seadistada?

Eelneva põhjal me juba teame, et lühikese time-lapse video jaoks on vaja palju kaadreid ja nende saamiseks võib kuluda tunde! Sellest lähtuvalt tuleb pildid teha manuaalses režiimis, sest paari tunni jooksul võivad valgusolud korduvalt muutuda. Automaatsetes režiimides pildistades muudab kaamera peale igat valguse muutust enda seadeid ja nii võib juhtuda, et lõpptulemuses on näha ebaühtlased jõnksud ja üleminekud.

Pildid teen selliste seadetega nagu tavaliselt.
Virmaliste puhul näiteks F/2.5 S10 ISO3600. Virmaliste puhul ei soovitaks säriaega üle 10 sekundi venitada, kuna virmaliste sambad võivad teinekord üpris kiiresti liikuda ja siis jääb samba asemel pildile hoopis kuma.

Kui objektiiv nii lahtist ava ei võimalda, siis võid ISO julgelt tõsta. Müra ei ole video puhul nii suur probleem, kuna erinevatel kaadritel on mürast tekkinud “terad” erinevate kohtade peal, siis ei paista need lõpptulemusel enam niiväga silma.

OK kaamera seadistatud, mis edasi?

Hakkame pildistama!

Enne, kui me pihta hakkame, tuleks teha paar kontroll-kaadrit veendumaks, et fookus, säritus ja kompositsioon paigas oleks. Ja kui nendega rahul, võib pihta hakata.
Olgem ausad – ega keegi meist ei viitsiks ju stopperiga kaamera kõrval seista, veendumaks et kahe särituse vahel oleks võrdne vahe.
Siinkohal tuleb appi intervalomeeter.
Mina isiklikult kasutan kaamera sisest intervalomeetrit. Kõigil kaameratel seda kahjuks ei ole, kuid lõpu poole jagan ühe nipi, kuidas ka ilma hakkama saab.
Intervalomeetri tööks on iga kindla aja tagant pilti teha. Mina seadistan ta tavaliselt 2 sekundi peale, sest siis jõuab kaamera rahulikult pildi puhvrist mälukaardile kirjutada. Kui me aga puhvri tühjendamiseks kaamerale aega ei jäta, siis kaamera lihtsalt ei ava katikut enne, kui puhver tühjaks kirjutatud. Osade kaamerate puhul võib täis saanud puhver välja lülitada sisseehitatud intervalomeetri.

Mul on nüüd hunnik pilte! Mis edasi?

Nüüd on vaja need pildid videoks kokku saada!
Internetiavarustest võib leida mitmeid tasulisi ja tasuta videotöötlustarkvarasid, millega time-lapse valmis teha, kuid enamus neist ei oska RAW failiga midagi peale hakata.
Seega, kui su kaamera salvestas RAW formaati, siis esimese sammuna oleks vaja nendest RAW-dest teha JPG failid. Varu kannatust, sest see protsess võib võtta tunde. Kui JPG failid olemas, siis on aeg edasi liikuda videotöötlustarkvarasse. Mina isiklikult kasutan Adobe Premiere’i ja sealne protsess on juba lihtne!
Impordin pildid programmi, sean piltide kestvuseks 0,03 sekundit ja ekspordin valmis tulemuse sobiliikku failiformaati.

Ja nii sünnibki üks time-lapse!

Ma siiralt loodan, et sellest artiklist oli Teile kasu ja et see ei olnud liiga keeruline!
Kelle arvates see kõik liiga lihtne on, siis võib järgmise sammuna juba hyper-Lapse videote peal kätt proovida.

Jaga seda ka teistega

Vaata veel!