Solvangutest tüdinud ja murest murtud pardipoeg otsustas talust jalga lasta ja seda ta ka tegi………
………pardipoeg pöördus tagasi tuttavatesse paikadesse. Aeg-ajalt meeldis tal pilk taevasse pöörata ja jälgida luikede lendu………
………Siis saabus talv. Kõik metsloomad tõttasid varju. Pardipojal aga ei olnud kuhugi minna.
Nüüd jääb üle vaid loota et ta teele satuks üks puuraidur, kes ta talveks oma koju sooja võtaks.
Fotograafia juurde sattusin juba 2005. aastal, kui ostsin oma esimese peegelkaamera. Peale selle kaamera ostu leidsid kasutust ka vanaisa poolt päranduseks jäetud FED5b ja ZENITH kaamerad. Nii et pilti olen teinud nii filmile kui kaardile. Päris pikalt otsisin seda enda stiili. Olen proovinud nii ürituste pildistamist, table-top’i, portreed kui ka loodusfotograafiat. Ja kuna olen suur matka huviline ja loodusesse satun nii tihti kui kaootiline töögraafik lubab, Siis loodusfoto on see mida ma kõige tihedamini teen.
