Viimased nädalavahetuse õhtud olen ma veetnud suuremas osas metsaservas ja metskitsi oodanud. Lihtsalt on tekkinud tahtmine maastiku vahele ka loomi pildile püüda. Möödunud nädalavahetus on olnud selles osas kõige edukam, kui nägin kahel õhtul kitsi. Kokku oli neid kuus. Laupäeva õhtul tuli esimesena metsast välja heinamaale sööma üks sokk, oli ta minust vaid umbes 15 meetri kaugusel. Ta küll teadis minu kohalolust, kuid sellegipoolest sõi edasi. hiljem tuli välja veel kits tallega. Pühapäeva pärastlõunal, kui vihmasadu lõppes, seadsin end taas samasse kohta. Pärast pooletunnist ootamist ilmusid juba mulle tuttavad kits ja tall välja, kuid olid minust üsna kaugel ja seetõttu ei õnnestunud sel hetkel neist häid pilte saada. Veidikese aja pärast otsustasin, et hiilin neile vaikselt lähemale. Sain umbes 10 meetrit lähemale mindud, kui nägin enda kõrval metsas puude vahel kitse liikumas diagonaalis minu ette. Kiiresti läksin kükili ja seadsin statiivi kaameraga valmis. Ja välja tuli pildil ja videol olev kolmik, kõik noored sokud. Vahemaa oli meil väga väike, umbes 12-13 meetrit. Ei läinud minutitki mööda, kui esimene mind märkas ja hakkas üllatuslikul kombel lähemale tulema, endal üllatunud ja kahtlustav nägu ees. Mingi hetk liikus siiski tagasi teiste juurde. Siis nägid ka teised kaks mind ja jätsid sekundi pealt rohelist täis suu seisma ning tegid seda sama, mis esimene. Kuigi nad nägid mind ja kuulsid iga mu klõpsatust, jäid nad siiski sinna sööma.
Olen sündinud 2003. aastal, pärit Harjumaalt Kõmmaste külast.
Minu suurimaks hobiks, millesse panustan enamus oma vabast ajast, on loodusfotograafia. Huvi fotograafia vastu tekkis 2017. aastal, kui hakkasin telefoniga looduses käima ja erinevaid putukaid ja mutukaid ning taimi pildistama. Peagi oli selge, et telefon jääb minu jaoks väheks ja tuli soetada peegelkaamera. Saanud kätte oma esimese kaamera, tekkis juurde erinevaid pildistamise võimalusi. Nüüd hakkasin pildistama ka öösiti. Jahtisin ja jahin endiselt virmalisi, helkivaid ööpilvi, Linnuteed ja tähistaevast. Lisaks ööfotograafiale avastasin enda jaoks ka maastikufotograafia. Nii sai käidud läbi erinevaid põneva maastikuga paiku ja mõni ilus hetk oma fotogaleriisse juurde püütud. Omanud kaamerat rohkem kui aasta, hakkasid mind huvitama erinevad metsloomad ja nende pildistamine. Kohe sai ostetud suure suumiga objektiiv ja aasta pärast veelgi pikem objektiiv. Nüüd on minu põhiliseks sihtmärgiks saanud metsloomad, kelle otsimisele ja pildistamisele panustan ma suurema osa oma vabast ajast. Kõige enam meeldib mulle pildile püüda Eesti suurimat imetajat – põtra.