Loojangu eel tekkinud vikerkaar ei jätnud suurt valikut pildistamispaigaks. Tuli teha kiire peatus ning veel kiiremad klõpsud, päike kukkus loetud minutitega ning koos sellega kadus ka kaar.
Aastani 2009 oli minust käinud suure kaarega mööda fotograafia. Veel suurema kaarega loodusfotograafia. Kui nüüd aus olla siis ega ei teadnud ka päris täpselt, mis asi see peegelkaamera on. Nii ühele kui teisele tuttavale hakkasid tekkima sedasorti aparaadid. Loomulikult tuli ka endale see muretseda. Nii saigi ostetud oma esimene peegelkaamera. Sai klõpsitud kõike, kuid üha enam ja enam hakkas mind köitma loodus. Esmalt päikeseloojangud mereääres, sealt edasi linnud ja loomad. Tänaseks on asi jõudnud sinnamaani, et enese jaoks on leitud hobi, milleta oleks ikka väga väga igav ja millest loobuda kindlasti ei tahaks. Seoses loodusfotograafiaga olen juurde saanud palju uusi teadmisi ning häid tuttavaid. Tänaseks on ka üsna selgelt välja kujunenud eelistused, mida pildistada meeldib. Peamisteks on linnud ja maastik, kuid aegajalt tuleb ette ka klõpse mõnest suuremast või väiksemast neljajalgsest ning muust põnevast, mis metsades või rabades kaamera ette jääb.
