Põhilise osa ööpäevast võtab enda alla pimedam aeg ning tumedal raagus maastikul on esmapilgul vähe, mis silma või kõrva rõõmustab, aga kui lasta silmadel pimedusega veidi aega harjuda, on looduses põnev, salapärane, veidi heidutavgi, aga eriliselt rahulik aeg. Ilm võib olla üsna heitlik – kord marutab, kord on vaikne, kord vajuvad pilved vastu maad, aga kui madalalt käiv päike pilvede tagant lahti pääseb, on tema valgus eriliselt helge ja kuldne. Mine võta siis kinni, on see nüüd siis pime aeg või hoopis kuldse valguse aeg.
Otsisin 12kuud arhiivist üles meie meeskonna poolt läbi aastate novembris tehtud pildid ja toon sinuni väikese valiku, et näidata, kui mitmekesine ja eripalgeline võib see esialgu pimeda ja tühjana tunduv kuu olla. Loodetavasti annab see sulle inspiratsiooni haarata kaamera ja minna ise loodust ja looduses toimuvat jäädvustama.
Süngus, pimedus
Tüüpiline novembrikuu päev on hämar ja hall. Novembri alguses tõuseb päike kaheksa paiku, lõpus juba peaaegu kell üheksa, kuid pilves ilmaga päris valgeks ei lähegi. Pilvedel erilist tekstuuri nagu polegi, lihtsalt hallid pilvelaamad üle taevalaotuse sõudmas. Sajab. Tihtipeale ka nii palju, et Soomaal jõed üle kallaste ajab – ka sel aastal on seal novembrikuine suurvesi.
Mida pildistamisel silmas pidada: Hämaras pildistamisel üritab kaamera automaatrežiimis muuta stseeni heledamaks, nii et tõenäoliselt pead seadeid käsitsi korrigeerima, päris pimedas pole muud võimalust, kui manuaalne režiim.
Kuna värve on maastikul nii vähe, siis võid vabalt hiljem pildid must-valgeks muuta.
Ilm on tõenäoliselt udune
Vahel vajuvad needsamad hallid pilvemassid päris maapinna lähedale. Novembriudu ei ole nagu suveööl järvede või jõgede kohale tekkiv aurupilv, mis mööda orge vaikselt edasi hiilib. Selle kuu udu tähendab halli pilve sees olemist.
Udu pildistades kehtib sama, mis lihtsalt hämaras ja pimedas pildistamisel, millele lisandub veel see, et tihedas udus ei pruugi ka kaamera automaatne teravustamine korrektselt töötada. Manuaalne režiim ja manuaalne fokusseerimine, aga udu loob maastikufotodel täiesti imelise salapärase ja müstilise atmosfääri ja suurepärased fotod on peaaegu, et garanteeritud.
Puude otsas veel paar üksikut lehte või mõned marjad
Pildistamise poole pealt: veel viimased marjad või lehed puul mõjuvad muidu üsnagi hallil taustal vägagi kontrastsena ja loovad pildi vaatajale väga selge tõmbepunkti. Tasub ka katsetada – paiguta marjakobar või leht kaadri eri osadesse ja võrdle, kuidas läbi lihtsa kompositsiooni muutmisele võid saada hoopis erinevana mõjuvaid pilte.
Enamik lehtedest on langenud maha või lompidesse
Lompide ja ka lihtsalt märgade lehtede pildistamisel võivad probleeme tekitada peegeldused, mille vastu aitab ringpolarisatsioonifilter. Selle filtri kasutamise esmane eesmärk on peegelduste elimineerimine, kuid lisaks aitab see ka sügavamaid värvitoone saada. Miinuseks võib olla see, et filter laseb läbi ka vähem valgust, mistõttu vajab sellega pildistamine mitu astet pikemat säriaega.
Vältida tasub kõige odavamaid filtreid, sest need võivad pildikvaliteedile väga halvasti mõjuda.
Makromaailm
Kui pilk juba maas on, vaata veel ringi, vaata lähemale, päris sambla sisse. Makromaailmas toimub endiselt palju põnevat, hulganisti erinevaid mustreid, kujundeid ja värve, mida jäädvustada. Leidub veel mõni seengi.
Pildi tegemiseks tuleb kasuks makro võimekusega objektiivi omamine, kuid see ei ole esmatähtis. Madalalt maapinna lähedalt tuleb tihtipeale kõhuli heita. Võta pildistama minnes mõni veekindel alus kaasa, et end mitte ära määrida.
Esimene jää ja härmahommikud
Tihtipeale langeb öine õhutemperatuur miinuspoole peale, mis seisvatele veekogudele õrna jääkihi moodustab ja maapinna lähedal olevatest veepiisakestest jääkristallid meisterdab. Külmataadi kunstiteosed on kaunid vaadata nii kaugelt, kui ka väga lähedalt. Sellega annab ta vaikselt märku, et peagi on algamas tema valitsemisaeg.
Mida pildistamisel silmas pidada: jääkristallide, jäämustrite tekkimine on ühest küljest ülimalt korrapäratu, samal ajal ülimalt korrapärane. Sedasi vist olekski õige jäämustrite jäädvustamisele läheneda.. korratuses korrapära otsides või siis korrapäras korratust nähes.
Linnud, Loomad
Paljud linnud on lennanud ära lõunamaale, samas on suvel kaugel põhjas olnud liigid talvitumas just meil. Paljud loomad on talveunes ja need, kes ei maga, ülemäära palju ei liigu, nii et metsad on üsna vaiksed. Kui selles haudvaikuses ja hämaruses mõni varese kraaksatus või kaku „uhuu“ kõlab, võib see natuke isegi õõvastavalt mõjuda. Nii mõnigi lind ja loom võib vabalt ka märkamata jääda, sest metsaalused on veelgi pimedamad ja paljude metsaelanike karvastik või sulestik on metsaga ühte tooni.
Pildistamisel: Nagu ikka lindude, loomade pildistamisel tuleb neisse aupaklikult suhtuda ja neid oma pildistamise käigus võimalikult vähe häirida. Hea oleks, kui üldse mitte, sest kui üks linnuke või loom peab niigi vähest energiat toidu või varju otsimise asemel piltnike eest põgenemisele kulutama, võib see saada saatuslikuks.
Lumi
Varsti muutub vihmasadu lörtsiks, seejärel lumeks. Mõnikord sulab kohe, mõnikord jääb pikemalt püsima. Vahel tuleb kõva tuisuna alla, teinekord langeb pehmelt ja vaikselt ilusate suurte räätsakatena taevast alla.
Lume pildistamine: Kui hämaras pildistades üritab kaamera automaatika pilti heledamaks säritada, siis valge lume puhul tahab kaamera seda hoopis tumedamaks teha, mistõttu võib olla tarvis kaamera sätteid mõne astme võrra korrigeerida. Lisaks tasub tähele panna ka lume värvi ja seda, milline jääb ta pildil – vajadusel muuda valge tasakaalu, et vältida liiga sinist, lillat või.. kollast… lund.
Kuldne valgus
Nagu juba alguses mainitud – kui juhtub mõneks üürikeseks hetkeks päike pilvede vahelt paistma, tundub selle valgus kohe eriliselt helge ja kuldne. Õhk aga jääb jäiseks.
Kuldse valguse pildistamine novembris on üsna samasugune nagu igal teisel ajal. Kuna seda aga nii harva ja korraga nii vähe võib olla, siis tuleb ehk kasuks veidi pikema fookuskauguse kasutamine lainurga asemel, nii on võimalik suurem osa kaadrist kullase päikesevalgusega täita, püüda pildile mõni eriline helk, sillerdus või pilvede vahelt piiluv päikesekiir.
Pime ja pikk öö
Päike loojub novembri lõpuks juba poole nelja paiku õhtul. Õhtul? Pigem nagu pealelõunal.
Mõnikord saabub öö tuule ja tormi saatel, teinekord sabistab vaikselt vihma, harvemad on juhused, kui kuud ja tähti näeb.
…ja mõnel üliharval juhul võib novembriöödes ka värve näha:
Mida öö pildistamisel silmas pidada, saad pikemalt lugeda juba siit
Fotograafiaga puutusin lähemalt kokku 2006. aastal ja süvenev pildistamise huvi oli ka see, mis mind loodusesse viis. Kõige sagedamini on sattunud objektiivi ette maastikud ja lilled.
