Kes teavad minu tegemistest rohkem , need on näinud ka minu lembust seente pildistamise vastu. Aga … Ühel kohtumisel sai teiste 12Kuud liikmetega räägitud natuke lindudest, lindudest kes tulevad meile vaid näiteks talveks.
Taevaskoda ja sealne kant on mu üks lemmikumaid kohti , kus pilte püüdmas käin. Tänagi olin seal pildistamas. Kui sättisin oma statiivi ja muud vajaliku töökorda , lendas minu eest jõel mööda vesipapp. Noh, andsin siis teada, et nägin sellist linnukest. Kuna ma eriti lindude-loomade pildistamisega ei tegele, siis pole ka sellist varustust endale soetanud. Aga täna oleks seda vaja läinud. Sain omad seene pildid tehtud ja mida ma näen. Vesipapp istub minust umbes 20 m kaugusel kivil jões. Libistasin siis end pepu peal kalda nõlvast alla , et mingigi pilt saada, märk panna … Pildid sain lõpuks aga …
Seene pildid sain siiski paremad ja seekord vesipapi pilti ei paku.
Alguse sai kõik siis 1978 aastal, kui maailm sai kuulda minust esimest korda. Tõenäoliselt oli see vaid kisa või eelhoiatus, kuidas võtta. Minu fotopisik pole tõenäoliselt pärit kodust, kuigi olen lapsepõlves ka pildistatud filmile ja olen istutud vannitoas punase valguse keskel. Tõsine ja pöördumatu nakatumine leidis aset 5 aastat tagasi aga ka enne seda on aegajalt haigus ilmingud välja löönud. Loodus, eriti pisike loodus on minu lemmik.