Algselt oli eile plaanis mul minna sokku pildistama. Endaarust on mul juba kõik kitse-soku rajad selged, midamööda nad käivad. Kuid seekord veeti mind ninapidi. Kuidagi lipsas sokupoiss minust mööda ja kuna päike oli juba loojunud, otsustasin varitsuspostilt lahkuda. Jõudnud auto juurde mõtlesin et teeks autoga veel ühe pisikese tiiru lähiümbruses – noh niisama “pulli pärast”
Ise veel mõtlesin et kuidas siis nii, et kitsedest – sokkudest on mul pilte küll, kuid põdrast pole mul isegi kehva pilti. No ei ole lihtsalt objektiivi ette trehvanud.
Ühtäkki, nägin hüljatud põllulapil suurt kogu ja kohe oli selge et see seal on põder!
Puht tehniliselt oli olukord minu jaoks raske.
Ärevusest käed värisemas, vahemaa loomaga pikk ja päike juba ammu horisonditaga ning iga sekundiga läheb õues pimedamaks ja säriaeg pikemaks. Põder oli piisavalt laisk et ei põgenenud ta kohe kuhugi ja sain vahemaa loomaga algse 90 asemel umbes 30 sammu peale.
Oleks veel statiiv kaasas olnud siis ehk oleks ka parema pildi saanud!
Seega nüüd mul vähemalt on see kehv põdra pilt olemas!
Fotograafia juurde sattusin juba 2005. aastal, kui ostsin oma esimese peegelkaamera. Peale selle kaamera ostu leidsid kasutust ka vanaisa poolt päranduseks jäetud FED5b ja ZENITH kaamerad. Nii et pilti olen teinud nii filmile kui kaardile. Päris pikalt otsisin seda enda stiili. Olen proovinud nii ürituste pildistamist, table-top’i, portreed kui ka loodusfotograafiat. Ja kuna olen suur matka huviline ja loodusesse satun nii tihti kui kaootiline töögraafik lubab, Siis loodusfoto on see mida ma kõige tihedamini teen.
