Tuulekaer (Avena fatua L.) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane metsiku kaera liik. Levib seemnetega (sõkalteristega) ning on kiire paljunemisvõimega (kuni 1000 seemet).
Tuulekaer on levinud üle Eesti ja on suureks nuhtluseks põllumajandusele, tekitades suurt kahju. Tugeva kasvu tõttu jätab tuulekaer kultuurtaimed alarindesse. Kahjurid ja taimehaigused lööbivad varem, aidates haiguste ja kahjurite levikule kaasa.
Tuulekaera tõrje on keerukas. Suurem osa seemneid variseb põllule enne teravilja valmimist. Osa seemnetest on võimelised idanema kohe pärast varisemist, osa aga vajavad teatud puhkeaega. Seemne idanemisvõime säilib 1–2 °C juures ja 20–30 cm sügavusel kuni 10 aastat. Kord põllule sattunud tuulekaera seemned tärkavad väga ebaühtlaselt ja tõrje on seetõttu raskendatud. Üksikud taimed soovitatakse välja kiskuda. Taimed tuleb välja kiskuda koos võrsesõlmega ja nii, et seemned ei variseks. Suurema leviku korral tasub kasvatada hilisema külviajaga kultuure.
Vastavalt Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusele on maakasutaja alates 2005. aastast kohustatud tuulekaera esinemisest oma põllumassiivil viivitamatult teatama Taimetoodangu Inspektsioonile ja rakendama vajalikke abinõusid, vältimaks oma kasutataval maal tuulekaera esinemist ja levikut.
Allikas: Wikipeedia
Niisiis on tuulekaer justkui laisa põllumehe tunnuseks.
Fotograafia juurde sattusin juba 2005. aastal, kui ostsin oma esimese peegelkaamera. Peale selle kaamera ostu leidsid kasutust ka vanaisa poolt päranduseks jäetud FED5b ja ZENITH kaamerad. Nii et pilti olen teinud nii filmile kui kaardile. Päris pikalt otsisin seda enda stiili. Olen proovinud nii ürituste pildistamist, table-top’i, portreed kui ka loodusfotograafiat. Ja kuna olen suur matka huviline ja loodusesse satun nii tihti kui kaootiline töögraafik lubab, Siis loodusfoto on see mida ma kõige tihedamini teen.
